Kevad oli kõike muud kui tavaline ning kogetu valguses on sügist prognoosida keerulisem kui kunagi varem. Siiski, jälgides igapäevaselt tööturul toimuvat, oleme kirja pannud selle, mida hetkel näeme ja kogeme, ning mida võime selle põhjal järeldada eesootavate kuude kohta.
Töötuse määr
Veebruaris, enne eriolukorra väljakuulutamist, oli Eestis registreeritud töötuse määr 5,2% ja juuli lõpuks oli see juba 7,8%. Sügis toob kaasa täiendavaid koondamisi, mistõttu näitab töötuse määr sügiskuudel vaid kasvavat trendi ning tõenäosust, et aasta lõpuks on see ligi 10%. Vaatamata sellele, et värbamisaktiivsus ja sellest tingitud tööpakkumiste arv on suve teises pooles olnud lootustandvad, ei lahenda see kasvavat töötuse määra. Endiselt on murekoht struktuurne töötus ehk töö kaotanud inimeste haridus ja töökogemus ei vasta üheselt turul olevatele tööpakkumistele.
Tööpakkumise arv ja kandidaatide saadavus
Kui märtsis väljakuulutatud eriolukord pani värbamistegevused suuresti pausile, siis alates juulist on värbamine muutunud taas aktiivsemaks ning kasvavat töökuulutuste arvu on kinnitanud ka Eesti suurimad töökuulutuste portaalid CV-Online ja CV Keskus. Kindlasti on üheks põhjuseks suveks taandunud koroonaviirus, kuid teisalt näevad tööandjad tekkinud olukorras ka võimalust – kõikide eelduste kohaselt võiks kasvav töötuse määr kaasa tuua kandideerijate suurema hulga ning ehk ka parema valiku ja aasta algusega võrreldes väiksemad palgaootused.
Meie kogemusel on kandideerijate arv viimastel kuudel tõepoolest kasvanud, kuid see ei tähenda ilmtingimata paremat valikut. Nimelt teadaolevalt on tööotsijaid lisandunud valdkondadest, mis said koroonaviirusest enim kannatada, kuid nende inimeste kvalifikatsioon ei pruugi sobida täitmaks teiste valdkondade vakantseid töökohti. Teisisõnu, need tööotsijad, kelle otsingud pole seni tulemust andnud, hakkavad olude sunnil kandideerima oma varasema kogemusega mitte haakuvatele töökohtadele. Näiteks augustis paistis suure tööpakkumiste arvuga silma infotehnoloogia valdkond, kuid uusi tööotsijaid on turule tulnud muuhulgas sellistest valdkondadest nagu turism, tööstus ja teenindus.
Kandidaatide saadavusest rääkideski võikski suures plaanis viidata kahesele jaotusele. Ühe hulga moodustavad inimesed, kes peavad oluliseks sissetuleku säilitamist ja majanduslikku stabiilsust. Nemad hetkel töökoha vahetust pigem ei kaalu, sest kardavad uut viirusepuhangut või ei olda kindel uue võimaliku tööandja jätkusuutlikkuses. Sellesse gruppi kuuluvad ka Eestis ajutise loaga elavad ja töötavad inimesed, kes kaaluvad uusi pakkumisi veel ettevaatlikumalt, sooviga jääda Eestisse kauemaks. Need inimesed ootavad üldise turuolukorra stabiliseerumist enne, kui omaalgatuslikult töökoha vahetusega tegelema hakkavad.
Teise, vähemalt sama suure hulga, moodustavad inimesed, kes ei lase hetke ebakindlusel end liialt hirmutada, ning on avatud töökoha vahetuseks või lausa tegelevad aktiivselt uue töökohta otsimisega. Siia gruppi kuuluvad loomulikult need, kes on oma töökoha kaotanud või näevad ette selle võimalikkust lähitulevikus, aga ka need, kes soovivad edasi liikuda või on rahulolematud oma tänase tööga ning ei lase hetke ebakindlusel end liialt hirmutada. Tööga rahulolematust on viimastel kuudel tinginud ka muutunud töökorraldus, näiteks tiimi suuruse vähenemine ning sellest tulenevalt palju suurema töökoormusega toime tulemine või oludest tingitud töötasu vähenemine.
Töötajate väljavahetamise trend
Peale eriolukorra lõppu ja koroonaviiruse mõningast taandumist hakkasid tööandjad varasemast enam väljendama olemasolevate töötajate väljavahetamise soovi. Seda nii nende osas, kes ei ole piisavalt hästi kohanenud muutunud olukorra ja ootustega, kui nende osas, keda on varasemalt värvatud tööjõupuuduse ja vähese valiku olukorras. See tähendab, et tööandjad usuvad, et praegune aeg võiks olla soodne alternatiivsete valikuvõimalustega tutvumiseks ja olgu lisatud, et väljavahetamised on sagenenud nii spetsialistide kui tippjuhtide hulgas. See tähendab omakorda, et töökuulutuste arv ei kajasta endiselt tegelikku tööpakkumiste arvu turul – sarnaselt varasemaga on ettevõtteid, kes värbavad uusi töötajaid läbi sihtotsingu ja sinna hulka kuuluvad ka need, kes tegelevad olemasolevate töötajate konfidentsiaalse väljavahetamisega.
Kandidaatide palgaootused
Kandidaatide palgaootused ja nende ootuste võimalik langus on sel aastal pakkunud palju kõneainet. Meie viimaste kuude kogemus on aga näidanud, et kandidaatide palgaootused on kohati liikunud vastandlikesse suundadesse. Aktiivsed tööotsijad ja sealhulgas eelkõige need, kes on juba töö kaotanud, on oma palgaootust langetanud. Hetkel küll keskeltläbi 10-15%, mitte enam. Samas passiivsed tööotsijad ja sihtotsingu kandidaadid kas ei ole oma palgaootust korrigeerinud või kui on, siis hoopiski kõrgemaks. Kõrgem palgaootus peegeldab täna töökoha vahetusega kaasnevaid täiendavaid riske, mitte niivõrd kandidaadi kvalifikatsiooni – st osa inimesi on valmis tänases ebakindlas olukorras töökohta vahetama, kui see nii-öelda rahaliselt hästi põhjendatud.
Välismaalaste värbamine
Viisime augustis läbi lühiuuringu 25 ettevõtte hulgas uurimaks nende valmisolekut välismaalasi värvata. Selgus, et vaid 12% uuringus osalenud ettevõtetest ei plaani sel sügisel välismaalasi värvata. Kõikidel teistel osalejatel on see valmisolek olemas, seejuures 48% uuringus osalenutest on valmis kaaluma Eestis elavate välismaalaste tööle võtmist ning 28% ettevõtetest on valmis mujalt riikidest välismaalasi värbama ja esimesel võimalusel Eestisse ümber kolima. Ülejäänud on valmis välismaalastele pakkuma distantstööd kuniks reisimine ja kolimine on taas lihtsam ja ohutum.
Sügist mõjutab suuresti see, kas me tegutseme majanduskriisis või koroona- ja majanduskriisis. Igal juhul oleme võtnud eesmärgiks jälgida tööturul toimuvat, kohaneda ja käia kaasas toimuvate arengutega ning kõige selle juures toetada igakülgselt oma kliente ja kandidaate.